A cry for help... Appihüüd ... Ahunhuudo...

Hei sõbra, tuttavad ja kõik teised armsad inimesed!

Meil on suur mure!
Elame 2 toalises korteris kuuekesi. Eelmisel aastal oli poeg Holgeril (10a) südameoperatsioon ja talle paigaldati metallist südameklapp. Sellega kaasneb terve elu igapäevane rohtude võtmine ja vere paksuse mõõtmine. Kuna aparaadi testribad on kallid, siis kaasnevad suured kulutused. Söök ja jook on ka valikuline, mis mõjutavad vere paksust.

Meie pere vajab enamat ruumi. Holgeril on hädasti oma tuba vaja ja väiksematel lastel kohta kus mängida.

Kellel on soovi meid aidata, siis on võimalus kanda raha Rasmus Põhjala arvelduskontole EE961010011699326226 SEB-s.
Miks just Rasmuse konto? Kuna väike Rasmus ise seda ei kasuta, siis on hea võimalus sinna korjata suurema kodu soetamiseks raha.

HEAD INIMESED PALUN JAGAGE JA AIDAKE meil maksta 12. maiks 2015 ära laste unistuste kodu käsiraha 12 000 eurot. (Maja ise maksab 48 000 eurot.) See kuupäev 12. mai on ka meie poja Holgeri I sünnipäev peale rasket õnnetust.
On see siis 1. euro või rohkem. OLEME TÄNULIKUD iga kingitud euro või annetatud summa eest.
Või on kellelgi laenata meile see summa, mille maksame peale kodu soetamist tagasi. Minuga saab võtta ühendust maili teel      MEllakene@gmail.com


Tänan Kõiki ja päikest Teile!

Meie laste unistus

A cry for help...

Dear friends, family and everyone else.

We have a serious problem..... We have 6 people living in our one bedroom apartment.Last year, our 10-year old son Holger had a heart surgery and he ended up getting a metal valve in his heart. This means that he has to take medication and check his blood thickness for the rest of his life! Machine's test strips are really expensive. It's also important to watch what eats, as that also affects his blood.

We need a bigger home where Holger could have his own room and smaller children would have a separate place to play.

If you can help, please send money in Rasmus Põhjala's account, account number is EE961010011699326226 SEB. SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X

Why Rasmus' account? Because Rasmus is our youngest and obviously won’t use it himself, it will be a good place to collect money for our new home.

GOOD PEOPLE, PLEASE SHARE THIS AND HELP US to pay 12,000 euros down payment (this modest house costs 48,000 in total) for our children's dream home by May 12th, 2015. This date, May 12th, is also our son Holger's first birthday after his terrible accident.

We will be thankful for any amount you give, may it be 1 euro or more. Or if someone could lend us this amount, please contact us. We can pay it back after we buy our home. You can contact me by email MEllakene@gmail.com

Thank you!




Ahunhuudo...

Hei kaikki ystävät,kaverid ja kaikki rakkaat ihmiset!...

Meillä on suuri murhe, elämme 2 h asuntossa 6 henk. Viime vuonna oli pojalla Holgerilla 10 v. sydämenleikkaus ja hänelle laitettiin metallinen sydämenklappa. Siihen sisälty koko elämä lääkeiden ottaamien ja veren ohenuslääkeet ja mittaukset. Kaikki koneet ja lääkeet ovat kallita ja on palju kuluja siitäMyös ruokavalio on tärkeä,mitä sa syödä ja mitä ei. 

Tarvitsemme enemmän tila missä asua Holger tarvitse oma huonetta ja pienemät saa sitten omassa paikassa leikiä.

Jos joku halua meität auttaa niin tässä on Tilinumero johon saa laittaa raha.Rasmus Pöhjala konto.EE961010011699326226 SEB    SWIFT kood (BIC): EEUHEE2X
Miksi juuri pienen Rasmuksen tili niin siihen on mahdolista säästä isoman kotiin ostamiseksi raha.

Hyvät ihmiset jakakaa ja autakaa maksta käsiraha 12 .5.2015 menessä. lasten haaveiden kotiin. miksi juuri 12.5 se on Holgeri pojan syntymäpäivä, se olisi ihana kaiken sen vaikean ajan vaihen läpi saadasi antaa lapsille sen ihana kotii,niin see käsiraha on 12.000 .EURO,

Olemme kiitolisä 1 e tai enemmän, kaikki lahjotetty raha on kiitoksen arvonen. Tai jos jollakilla on mahdolista lainaa meille se raha, minkä maksme se takasin kun saamme myyty sen nykyisen asuntomme. Minun kanssasi saa ottaa yhteyttä. Sähköpostini on MEllakene@gmail.com 

Kiitos kaikkille ja aurinko teidän elämään!

paelad

See on siis juba eile. 2. veebruar, kui tuli mul mõte teha oma jopele (käevõru)helkur. Muidu rippus jopel küljepeal, aga jh jäin sellega autos kinni ja tuli küljest ära, et päris ilma ei oleks otsustasingi veits nikerdada, mida pole juba ammu-ammu teinud. Ja täiega lahe oli nokitseda!

Selle helkuri idee ma sain üht käsitöö_poodi külastades, aga tegudeni võttis pikalt ikka aega. Algus on tehtud ja tegelikult peaks veel ostma paela ja oma tüdrukutele ka tegema sellise toredad nikerduse käele. ;)

Kui läksin kivikest otsima, leidsin kastist oma pooliku lille ja otsustasin selle ka valmis teha. Kuna Eestil tuleb ju sünnipäev, mõtlesin endale selle tööle pähe panna.

Väike proov!

Hoog sees, siis tegin eile (3.veeb.) ühe juukseklambri. Kuid sellel pildil ei ole värvid päris õige. siin on nad liiga tuhmid.

Tõrvas

1. veebruar

Rasmus ja ülikond

Juba on alanud uus kuu, aeg lippab ikka kiiresti!
Täna tegime üllatus visiidi Tõrvasse.
Hommik algas mul 4.45. Kui noormees söödetud ja uuesti tudile sai pandud, hakkasingi kringlit küpsetama. Kui kõik sai valmis oli aeg teele asuda, kuid oh neid teid küll, kõik oli loppa täis, sõitsime üle 1,5 tunni Tõrva. Jäime küll veits Immanuli kogudusse hiljaks, aga saime vähemalt elusalt ja tervelt kohale. Täna tuli neile külla jutlustama Meego Remmel. Väga hea jutlus oli!
Peale seda liikusime perekond Maamägide juurde.

Ester ja Rasmus

Koju sõita oli juba hea, teed olid plögast puhtaks lükatud.

Kes on järgmine pere kelle uksele koputame ja üllatust teeme, veel öelda ei oska,
sest juba järgmisest nädalast olen ma taas tööl ;)

Uus algus ...

9. jaanuar

Minu kallid kursaõed Jaana ja Kristi tegid meile kena kingituse :)

Mähkmetest tort

Kristiga Ränduris

17. jaanuar

Meie väike Rasmus poiss!

31. jaanuar

Oih kui hea poja mul ikka on kingitud. Täna öösel tegi rekord tudimise 8 tundi jutti. Ainult, et nüüd ise ärkasin kella viiest juba. Mõtted läksid uitama ja uni kadus ära.

Poes käidud või toodud. Homme lähme Tõrvakatele külla ja sööme kringlit ;)

Sünnakuu

4. november!

 3,7 kg 

Vahel: Kohupiim-vahukoor ja maasikad

Peal: sefiir

Palju õnne Maria!

8. november - Minu sünnipäev!

Tegin endale ühe väikse tordi.

4,286 kg trühvlit

Kingitused:

13.november

2 kg sefiiri 

Palju õnne Gloria!

14. november!

Mustrirull

Proovisin värvipüssi

Minu kingitus!
Airbrush

katsetasin roose!

Peab nüüd õiged airbrushi värvida ka soetama.

Täitsa põnev värk!

Kui keegi soovib veel midagi kinkida mulle, siis toiduprinter oleks täitsa ok :))



Marijela sai endale hoolduse:
pilt on küll keha, aga midagi on ikkagi näha. Tegelikult ilus roosa ja lilla võrk.

18. november!

Täna on siis Marijanne sünnipäev!

Emme, Kui vanaks ma saan?  5. 

Ajab kõik näpud laiali. Kas nii vanaks :)

20. november!

Täna saabus postiga minule üks sünnipäeva kingitus. Aitäh Rutt!

Ja siis saime täna ka Holgeri veremõõtmis aparaadi kätte!

Aitäh kõigile, kes aitasid seda muretseda!

CoaguChek XS

Sokktoober ...

Kuu on küll sokk-toober, aga pole jõudnud veel mitte ühtegi paari sokke kududa. Küll aga jah ootab kudumist Norra villanelõng.


26. oktoober!

Eile sai siis küpsetatud üle väga pika aja ;)
Nii et siis pidin isegi retsepti välja kookima sahtlist.

Kringel rosinatega, peal toffekreem ja besee

Palju õnne Viljar!

31. oktoober!

Täna sain siis oma veits uusi lelusi :)

Lumehelbekesed

Sai kohe ära ka proovitud!

Õnnetus ei hüüa tulles ...

Oli pühapäeva hommik. 10. august ilm oli ilus päikseline.
Marijela ja Holger olid Valgemetsa Noortelaagris juba kolmapäevast.
Marijanne ja Raigo viisid mind tööle kella 11.00. Ei hakanud täna enda autoga minema. Kuna Raigo oma võtab vähem kütust, lasin end ära viia.
Olin kassas. Pisike põtkis. Läksin pausile, mööda koridori minnes palvetasin, et "Isa ma ei saa aru, mis lahti on, miks see väike poja nii kõvasti põksib ja nii rahutu on.?!" Ta pole sedasi veel kordagi peksnud. Paus läbi. läksin tööle tagasi. Aina kõveaks peksmine läks.

Iga paus käin vaatamas telefoni, kas keegi on helistanud, et siis tagasi helistada. Järgmisele pausile minnes vaatasin, et Marijela on just mõni minut tagasi helistanud. Helistasin talle. Räägib minuga sellisel häälel nagu nad oleks võitnud, tundus algus. Ütlesin, et ole nüüd rahulik ja räägi ilusti mis juhtus, aga ta oli nii suures shokis, sain lõpuks aru ta jutust, et Holger kukkus kokku ja kiirabi on seal ning elustavad. Helistasin ruttu Raigole. Ta küsis, et kas tulen sulle järgi, ma siis ütlesin, et mis sa ikka tuled, ma tulen ise koju. Vot siis jäi väikemees kõhus rahulikuks.

Vahetasin eluga riided, läksin jooksuga infoletti, endal käed värisevad, pisarad jooksevad ja süda puperdas sees. Küsisin,et kellel pean ütlema, et ma pean ära minema. Rääkisin, mis oli juhtunud. Nad lubasid mul ära minna ja et ma ei pea muretsema nad panevad mu kassa ise kokku. Panin jooksuga välja, vaatasin ringi ja  jäin mõtlema, et kuhu ma küll selle auto täna parkisin, siis meenus ahjaa ma ei tunudki ju ise autga tööle. See oli mul juba meelest länud. Helistasin Raigole, et mis sa nüüd ootad, tule mulle ruttu järgi. Ta ise mõtles, et huvitv millega ma küll koju tulen, kui auto on kodus.

See oote aeg tundus parklas nii pikk. Tegin ruttu mõned kõned. Helistasin Elme, ei vasta. Valdole ei vasta. ja veel kellegile, enam ei mäleta kellele, aga keegi ei vasta. Mõtlesin, et kus nad on kõik, et ei vasta. Helistasin emal ja rääkisin mis juhtus. Nemad olid just sünnipäeval. Eks rikkusin nende tuju ära.Nüüd jäid nemad muretsema ja ootama minu uut kõnet. Siis meenus, et on pühapäeva ja Tõrvakatel on kell 5 õhtu teenistus. Saatsin Valdole sõnumi, mis juhtus, et palvetage.
Aeg tundus nii pikk, et kus see Raigo küll on nii kaua. Rääkisin vahepeal Marijelaga, et kas see rohtude paber sai arstile näidatud. Ütles, et jah. Küsisin, mis seisud on? Mamm ütles, et ei lasta kedagi sinna. Seal on 2 kiirabi ja ta ei tea kuhu teda viiakse, kas Põlva või Tartu.

Lõpuks jõudis Raigo. Marijela helistas uuesti ning ütles, et kiirabi läks just minema ja venna viiakse Tartu ära. Ütlesin nüüd abikaasale lähme ruttu Maarjamõisa. Ei teadnud ju kuhu teda tuuakse. Läksin EMO-sse, et küsida kuhu ma minema pean ja seal olles meenus, et ahjaa, Tartus on ju lastehaigla ka. läksime siis sinna. Küsisin erakorralisest vastvõtus, et kas nad oskavad öelda, kuhu ta tuuakse. Nad ütlesid,et kui suurde majja ei viida, siis tuuakse siia. Ok. Käekott jäi autosse, mõtlesin ära minna tooma, kui nägin, et üks kiirabi tuli vilkuritega. läksin tagasi. See kellega enne rääkisin ütles, et ei tea, kes sellega tuuakse, aga võibolla on see teie oma. Kui need uksed lahti läksid ja ma nägin varbaid, ütlesin, et need on minu omad. Nägin kuidas nad viisid ta raamiga ära. Helistasin Raigole, et võtku tüdruk autost kaasa ja tulgu sinna. Peame ootama, kuni midagi kuuleme.

Intensiivis oli ees väike puhketuba. Istusime ja ootasin. Sinna tuli üks naine ja ta rääkis, et tema tüdrukul juhtus just sama asi, aga paarpäeva varem, et tema tüdruk tuli just koomast välja. Ta seletas, mis tema tüdrukule tehti, et algul pannakse aparaadid külge, see võtab aega. Alles siis tulevad meiega rääkima. Alustavad tema jahutamisega ning pärast hakkavad soojendama. Ütles, et küll kõik saab korda. Nad läksid ära koju.

Me jäime ootama. See tundus terve igavik, et miks ometi keegi ei tule rääkima, mis toimub. Läksin juba koridori, et minna sellelt naiselt küsima, et kas ta saab minna uurima, mis toimub. Kuid läksin tagasi, kuna unustasin telo kotti. Siis tuli just arst intensiivist välja, et küsida Holgeri kaalu. Mul nagu peast pühitud. Enne laagrisse minekut nad kõik kolmekesi kaalusid ja ütlesid kui palju keegi kaalub. Aga see hetk, ei tulnud meelde, ütlesin ainult, et 35kg oli kindlasti. Arst ütles, nad panevad talle juhtmeid külge ja me võime ära käia tunnikese.

Marijela tahtis ka koju ära tulla. Nüüd oli tunnike aega ja läksime kohe Mammu't laagrist ära tooma. Teel olles tulid telefoni kõned neilt inimestelt, keda enne kätte ei saanud. Üheks helistajaks oli Valdo. Elme ei olnud vist ise suuteline rääkima. Kuulsin taustaks, kuidas Elmel pisarad voolasid. Seletasin siis, mis oli juhtunud ja palusn, et kannaks Ollukest palves.

Tagasi minnes läksin koju vahetasin autod, läisime Marijelaga tankima. Vähe imelik oli küll minna arvet tasuma, kuna silmad olid jube vesised. Raigo jäi koju Marijannet valvama.

Haiglasse jõudes lasti mind Ollukese juurde. Arst ütles, et nad panid ta kooma, kuna ta ei avanud silm, küll aga regeeris puudutusele. Sain aru, et see, et ta silmi ei avanud, ei olnud hea märk. Mind lohutas teadmine, et Isal on kõik võimalik. Mulle meenus kohe Anneli õnnetus, kuidas ta sellest välja tuli. Isa ei eelista ühte teisele.

No nii raske oli seda pilti näha, kuidas mu poja on aheldatud aparaatide külge. silmad lausa ise nutsid. Saime natuke aega haiglas olla, sest kell oli palju, meilt võeti kontaktid, et kui miskit on siis nad helistavad.

Hommikul helistasin valda ja ütlesin, et meie lapsed ei tule kolmapäeval teiega koju ja rääkisin, mis oli juhtunud. Valla buss viis ja pidi ka tooma lapsed laagrist ära.
Peale seda läksin perearsti juurde, et küsida: kuidas on lood selle haiguslehega, kes selle annab jne. Meie arsti polnud - puhkas. Asendajale rääkisin, mis juhtus, et ta saab pärast arsti öelda edasi.

Nüüd ruttu haigla Holgeri juurde. Enne kella 9 ei tasunud minna, kuna neil on õdede vahetus ja pärast arstide vahetus, sel hetkel ei saa seal olla. Käisin 3 korda päevas poja juures haiglas. Iga kord kui ma sinna läksin ma ütlesin "Tere Ollu, emme tuli." üks vanam arst ütle, et mis sa räägid temaga, ta nagu nii ei kuule sind. Ma ütlesin talle, et mul on nii lihtsam, kui ma temaga räägin.

Emaga rääkisin ning ta ütle, räägi ikka ja ütle talle, et ta võitleks ja ei annaks alla.
Siis kui oli vahepeal sobilik hetk siis ma laulsin talle vaikselt kõrva Timo Lige laulu
https://www.youtube.com/watch?v=a6n4nQwrlEw
See oli laul, mis neile väiksemana alati väga meeldis lauda.

Läkski nii nagu Kerli ema meile rääkis. Nad hakkasid teda jahutama 33 kraadini. ja pärast pidid uuesti ülesse soojendama ning siis koomast välja tooma.

Õhtul poja juures olles hakkasid järsku alarmid kõik tööle. Monitoride tuled läksid punaseks, minul hakkasid käed värisema ja süda peksma. Saadeti mind ooteruumi. helistasin mõndadele inimestel, et palvetage nüüd. Kuna meil oli ka Elmega kokkulepe, et kui  miskit on siis ma helistan kohe talle ja me palvetame. Ta on küll oma 70 km. kaugel, kuid samas oli nagu lähedal. Palvetades tuli mulle korraga  pühaviha peale, et mis see on. Kurat hoia näpud eemale minu pojast, ta ei kuulu sulle.

Siis tuli arst ja ütles, et pidid talle uuesti südamemassaži tegema, kuna kopsust mingi veresoon lekkis ja veri läks tal hingamistoru ette, aga õnneks see kestis lühikest aega (4 min.). Sain uuesti poja juurde tagasi natukeseks. Haiglas oli lubatud viibida, ainult kella 22-ni. Siis see õhtu läks tiba pikemaks.
Oli raske öö tulemas, kuna see võis korduda, arstid puhastasid mitu kora tema hingamisvoolikut öösel.

Järgmise päeval pandi Holgerile kandade ümber pehmendused, et ta kandu ära ei hõõruks.